Tag Archives: metodoloogia

Teadusmetodoloogia – uurimisplaan

Teooria

Eesmärk

The aim of my doctoral thesis is to develop the framework for learning and knowledge building activities with the technological solution in the cross-border communities which would support teachers’ professional development. The technical environment consists of personal e-portfolio, learning resources repository.

Research questions:

1. How the learning and knowledge building in portfolio-based personal learning environment influences the development of self-directive learning competencies and therefore supports the professional development?

2. How can teachers with their portfolios influence the teaching in universities by bringing in the new knowledge which has been created through practical activities in schools?

3. How the portfolio-based learning environment enables the support of the cross-border knowledge building from the individual or organizational aspects therefore influencing the development of learning organizations and  which methods are the most suitable for the harmonization of the teachers’ individual goals with the  ones of organization.

4. Which methods and strategies are the most effective for the implementation of the teacher training knowledge building scenarios in the Estonian context?

Instrument and data analysis

The semi-structured and focus group interviews will be used as instruments. Interviews will be done repeatedly with different target groups. Interviews will take place in face-to-face meetings, they will be taped and transcribed word-to-word. Additional instrument will be teachers’ written reflections in their portfolio blogs.

Results

As the result of the doctoral thesis, I will provide framework and knowledge building SECI model in teacher training context for dynamically changing organization, which would support the harmonization of the goals of organizations and therefore influences teacher’s cross-border knowledge building between different learning and working communities.


Advertisements

Iseseisev ülesanne – teadusmetodoloogia

Artikli analüüs, esitada 21. oktoober 2009

Participatory design: The third space in HCI, M. J. Muller

Michael J Muller on teadlane, kelle peamised uurimissuunad on sotsiaalne tarkvara (nii kvantitatiivsed kui ka kvalitatiivsed uurimused), sotsiaalse tarkvara edukuse mõõtmine, praktika kogukonnad, osalusdisain ning analüüsi-, disaini- ja hindamismeetodid. Tema viimaste aastate artiklid on lisaks osalusdisainile keskendunud palju sotsiaalsele tarkvarale ning sotsiaalsele võrgutamisele (social networking).

Artikkel uurib osalusdisaini meetodeid, tehnikaid ning rakendusvõimalusi hübriidses keskkonnas, ehk keskkonnas, mis pole ei arendajate ega lõppkasutajate oma, vaid asub nende kahe keskkonna vahel.

Osalusdisain on teooriate kogum, praktikad ning uurimused, mis on seotud lõppkasutajate kui osalejate osalemisega tarkvara (aga ka riistvara) arendamises. Osalusdisain hõlmab erakordselt mitmesuguseid valdkondasid nagu kasutaja-keskne disain, graafiline disain, tarkvara-arendus, arhitektuur, avalik haldus, psühholoogia, sotsioloogia, kommunikatsioon ja poliitikateadused.

Artikli struktuur:

Kirjanduse ülevaade (HCI hübriidne keskkond, osalusdisaini hübriidne keskkond)

Arutlus

Tulemused

Kirjanduse ülevaade

Tabel 1 pakub ülevaate erinevate autorite poolt pakutud väited seoses hübriidse keskkonnaga (uute ideede süntees, rohkem rõhku kollaboratsioonil ja vähem individualismil jms).

Muller 2002

Arutelu

Seejärel pakub Muller välja üheksa trendi osalusdisainis:

– ühistöö läbiviimise koha valik

– töötoad

– jutud

– lõppkasutajate fotograafia

– draamad e loo jutustamine video või etenduse abil

– mängud

– jagatud keele loomine

– kirjeldavad artefaktid, vähest tehnoloogiat sisaldavad prototüübid

– töötavad prototüübid

Muller uuris, kuidas mainitud üheksa kategooriat on seotud hübriidsusega ning millised on ühe või teise eelised.

Uurimus viidi läbi erinevate autorite poolt erinevate sihtrühmade seas läbi (muuhulgas nt telefoni operaatorite seas). Üheksa kategooriat rakendati erinevate seltskondade peal erinevate autorite poolt ning Muller koostas nö ülevaate nendest. Lisaks sellele vaadeldakse kategooriaid ka hübriidse keskkonna aspektist.

Näiteks Ühistöö koha läbiviimise valik

Osalusdisaini on võimalik läbi viia kas a) uuritavate töökeskkonnas b) arenduskeskkonnas. Muller jt proovisid seda mõlemal juhul. Uuritavate tööpaiga eelis oli kohapealne tehnoloogia olemasolu, millega demonstreerida või eksperimenteerida, mistõttu tekkis tugev side praktiliste tegevustega. Arenduskeskkonnas toimunud kohtumised muutusid pigem innovaatliste ideede kogumiskohaks. Märkamatult kaks erinevat paika kaasasid ka erinevaid osalejaid uuringusse. Tööpaigal liitusid kohtumistega töö spetsiifikaga seotud liikmed nagu koolitajad või eksperdid. Samas arenduskeskkonnas liitusid tehnilised arendajad või hoopis üliõpilased, kes aitasid hiljem andmeid analüüsida.

Hübriidsest keskkonnast lähtuvalt näiteks töötoa kategooria puhul: Töötube (workshops) peetakse tavaliselt neutraalsel pinnal erinevate osapoolte (stakeholders) vahel, et paika panna eesmärgid, strateegiad ja lõpptulemused. Seega kõigil osapooltel on mitte-eeliseks väljaspool oma tuttavat keskkonda, kus nad peavad koostööd tegema ühise tulemuse nimel. Erinevate osapoolte hääled moodustavad aga teadmiste ja perspektiivide sünergia.

Üheksa kategooria analüüs moodustab artikli arutelu, et kuidas need kategooriad praktikas panustavad hübriidse keskkonna loomisele ja millised on ühe või teise eelised .

Tulemused

Tulemuseks pakub Muller välja ülevaate tabelis nr 2, kus ühel pool jooksevad väited seoses hübriidse keskkonnaga, mis pakuti välja tabelis 1 ja teistpidi üheksa kategooriat ning kaardistab ära hübriidsuse mustrid erinevate meetodite, tehnikate ja praktikate puhul.

tabel2

Lõpuks lisab Muller loetelu osalusdisaini lahendamata probleemidest. Näiteks puudu on tõsiselt võetavast kirjandusest osalusdisaini rakendamisest koos formatiivse hindamisega. Teiseks, osalusdisaini on rakendatud palju hands-on tegevustega või vähemalt tegevustega, mis eeldab visuaalseid võimeid, see aga jätab kõrvale puuetega inimesed, kes seetõttu osalusdisainist osa võtta ei saa.

Artikkel andis suurepärase ülevaate, kuidas erinevates praktikumides osalusdisani kasutada. Ja mitte ainult, ta kirjeldas ka kenasti hübriidse keskkonna teket kogukondade vahel. Kuna minu doktoritöö keskendub ühelt poolt osalusdisainile ja teiselt poolt piiriülesele individuaalsele aga ka kogukondlikule teadmusloomele, siis ilmselt paremini sobivat artiklit oleks olnud mu valikust raskem leida.

Artikkel polnud tavapärase ülesehitusega, et sissejuhatus, kirjanduse ülevaade, metoodika, arutelu ja tulemused, selles mõttes, et autor oli kokku kogunud teiste autorite töödest paremini osalusdisaini kirjeldavad praktikad ja projektid. Ühelt poolt oleks olnud huvitav lugeda, kuidas kõiki üheksat kategooriat rakendada ühes uurimuses, samas selline lähenemine muutiski ülevaate osalusdisainist mitmekesisemaks ja terviklikumaks.